Crea sito

L’Abruzzo di Meeli – Episodio I

“L’Abruzzo di Meeli” e lo spazio in cui la nostra amica parla della regione che ama e in cui vive, quella che nessuno conosceva quando la nominavo in Estonia. 

Il “vicino Roma” forse funzionava, ma questo posto stupendo non è solo “vicino Roma” è molto di più e Meeli ce lo racconterà nei prossimi mesi…

L’Abruzzo di Meeli – Episodio I

Minu esmane kokkupuude  Pescara ja Abruzzoga oli 1 aasta tagasi.

Minu sòber kutsus mind Pescarasse  kohaliku elu-oluga tutvuma. Tegelesin just oma puhkuse planeerimisega ja otsustasingi selle sòidu ette vòtta . Juba paari nàdala pàrast asusin teele.

Minu sòbral on restoran Pescaras ja minu saabumise òhtul làksimegi tema restorani . Restoran Taverna del Console erines tavalisest restoranist selle poolest et miljòò oli ààretult sòbralik ja minu sòber Tommaso kohtles kòiki oma kliente nagu ammuseid tuttavaid.

Lihtsad kuid vàga maitsvad itaalia toidud ja elav muusika(Tommaso on muusik ja màngib oma restoranis ka klaverit) olid need  mind vaimustasid.

Sellest òhtust arenes meie armastuslugu ja mòni aeg hiljem asusin elama Pescarasse.

assad

 

Pescara on vàike 120 000 elanikuga linn.Ajaloolisi ja kultuurilisi vààrtusi on vàhe sest linn on siiski Itaalia mòistes alles  uus- u. 100 aastat vana.Aga eriliseks teeb selle linna tema asukoht. Ühelt poolt on Pescara piiratud Aadria merega ja teiselt poolt imeilusate màgedega . Màed on minu jaoks vàga erilise tàhendusega ja ka Tommaso armastab vàga màgesid ning vabadel momentidel proovime sòita mònda ajaloohòngulisse vàikelinna màgedes.(Ka ajaloolised linnakesed on meie ühine kirg.)

Vàga meeldejààvaks kujunes meie südasuvine reis Abruzzo loodusparki.

Rahvuspark on eriline ja mitte ainult looduse poolest vaid ka oma ajalooliste  väikelinnade poolest, mis on säilitanud  oma identiteedi.Just seetòttu soovisime mòlemad seda parki vàga külastada.

Pescaras oli sel pàeval kuumust 40 kraadi aga màgedes oli vaid 24 kraadi mis tundus tòeliselt vàrskendav.Mind hàmmastas meid ümbritseva looduse ilu.

Siin seal taamal vòis nàha metsloomi ja linde kes suvise soojuse eest màgedest varju otsisid.Màgedes loodus ka màrgatavalt rohelisem ja lopsakam.

Jòudsime linnakesse nimega Ortona dei Marsi ja otsustasime siin pikema peatuse teha.

dsioisdijsdjo 

Linnake on ehitatud 12.sajandil ja on sàilitanud oma ilu làbi sajandite.See  vaid 722 elanikuga vàikelinn tundub justkui olevat mònest muinasjutust.Kitsad lilledega ààristatud tànavad,vaateplatvormid màgede ja looduse imetlemiseks,pisikesed müstilised  kivimajakesed, paar tavernat,,juuksur ja armas vàike kirik keset kyla.

Imestamisvààrne on see et tundub et aeg oleks siin justkui seiskunud .. meile tundus et olime testi jòudnud 12.sajandisse ja kòik see mis on toimunud peale linna ehitamist ei ole sellele linnakesele mingisugustki mòju avaldanud…

 

Teine meeldejààv vàljasòit oli Rocca Calascio kindlusesse.

hshshsh 

Tee kindluseni on kitsas ja kurviline  mis tegi meie reisi veelgi huvitavamaks.

 Kindlus vòi ka loss asub 1460 m kòrgusel merepinnast ,màe otsas.

Kindluse vundament pàrineb juba aastast 1000 aga ajaloolistes dokumentides on esmakordselt on seda lossi mainitud aastal 1380.Lossi on kasutatud ka vahitornina .

Vaade mis selle màe tipust avaneb on hingematvalt ilus. ..màed ja sini-sinine taevas

Tànapàeval on lossis vàike hotell ja ka restoran ning ka vàike juustutòòstus, sest lossi niisketes keldrites on soodne kliima haruldasele hallitusele ning seega vòimaldab toota suurepàrast hallitusjuustu.

Lossis on valmistatud ka mitmeid filme üks tuntuimatest filmidest mis seal filmitud  on Lady Hawk.

Kuigi ka sel pàeval valitses Abruzzos kuumus oli màe otsas  vaid 19 kraadi ja üllatus, üllatus ühes varjulises nurgakeses kuhu pàikesekiired ligi ei pààsenud nàgime ka lund.

Koju tagasi pòòrdudes peatusime korraks Santo Stefano di Sessanio  külakeses mis oli samuti erakorraliselt ilus.Kinnitasime keha vàikeses Paula tavernas ning kohtusime ààrmiselt meeldivate kohalike elanikega.Inimesed kes elavad màgedes on vàga avatud meelelaadiga ja ròòmsameelsed ning vastutulelikud , alati leidub keegi kes soovib vestelda ning kohalikke eluolusid tutvustada

uno 

Need on vaid mòningad nàited Abruzzo ajaloolistest  ja looduslikult kaunitest paikadest.

Abruzzos on losse aga üle 140 ning ilmselt làheb palju aastaid et nende kòigiga tutvust teha.Neile kellel  on huvi màgede, ajaloo ja kaunite ehitiste vastu on Abruzzo ideaalne paik.

Mul on siiralt  hea meel selle üle et on  vòimalus elada selles imelises paigas ning imetleda ja nautida Abruzzo elu ja vòlu.

di Meeli Allas

  • Un consiglio a Meeli ed a tutti coloro che si trovano in Abruzzo: visitate Civitella del Tronto.
    L’ultima roccaforte del Regno delle Due Sicilie a capitolare di fronte all’invasione sardo-piemontese fu Civitella del Tronto (Provincia di Teramo): fu assediata il 26 ottobre 1860, ma cadde il 20 marzo 1861, addirittura dopo la proclamazione del Regno d’Italia. Si tratta di un capitolo commovente e sconosciuto della storia, dove i soldati borbonici combatterono con vivo eroismo fino alla fine, ad esatto contrario di quanto tramandato poi con il detto “l’esercito di Franceschiello”. Quando i Sardi-Piemontesi riuscirono ad espugnare la fortezza, si lasciarono andare a violenze di ogni tipo: le donne furono violentate, gli ultimissimi soldati napoletani furono deportati a Fenestrelle (Provincia di Torino) per essere lasciati morire di freddo e di malattie e la fortezza fu demolita.
    Civitella del Tronto è un paese collinare che, visto dall’alto, ha una forma di mezzaluna. In cima c’era la fortezza, con lo strapiombo sul lato concavo e con un morbido pendio sul lato convesso, dove sorgeva/sorge il paese protetto dalla fortezza.
    Organizzare un viaggio apposta per andare a Civitella del Tronto è forse esagerato, però nel caso qualcuno dovesse trascorrere le vacanze al mare lungo la costa adriatica marchigiana o abruzzese, consiglio vivamente una escursione di mezza giornata in questo paese del Teramano, dove c’è un panorama mozzafiato, dove la gente è affabile e la cucina degna di nota. Per gli appassionati della storia, nei resti della fortezza c’è un museo con cimeli del periodo 1860-1861 e vendita di souvenirs (t-shirts, bandiere e gadgets) con lo stemma del Regno delle Due Sicilie.
    Se qualcuno, poi, è mai andato a Salisburgo, avrà notato che nel biglietto della cabinovia per la fortezza della città di Mozart (“Hohensalzburg”=”Salisburgo alta”) c’è riportato con orgoglio il gemellaggio con Civitella del Tronto ed accanto all’arco di accesso alla fortezza – dopo essere arrivati con la cabinovia – c’è una targa con sopra scritto “Porta Civitella del Tronto”.

    • Grazie Gio Ve!! Come sempre mai banale e preziosissimo!! Meeli sai già dove andare a fare la prossima gita fuori-porta…

By continuing to use the site, you agree to the use of cookies. more information

The cookie settings on this website are set to "allow cookies" to give you the best browsing experience possible. If you continue to use this website without changing your cookie settings or you click "Accept" below then you are consenting to this.

Close