Crea sito

Tenfold Intervjuu di Klaudi Kuznetsova

Märtsi lõpus toimus Torinos alternatiivmuusika festival, mille raames esines ka Eesti bänd, Tenfold Rabbit. Tenfold Rabbit sai laiemale publikule tuntuks 2012.aastal, mil nende lugu „Oblivion“ saavutas Eesti Laulul kolmanda koha. Ka eelmine aasta oli nende jaoks edukas – kontserdid Euroopa erinevates linnades ning Eesti Muusika 2013.aasta parim indie/alternatiivmuusika plaat.

Ka 2014.aasta kevadet otsustas bänd vastu võtta hoopis mööda Itaaliat ringi reisides ning oma muusikat tutvustades. Torinos toimunud kontsert oli nende tuuril üks viimaseid.

Mul oli võimalus bändi liikmetelt (Andres Kõpperilt (vokaal, klahvpillid), Jaan Jaago (kitarr), Oliver Rõõmus (trummid), Meelik Samel (basskitarr)) uurida, mis on muutunud nende muusikas ja mida nad arvavad Itaaliast ning itaallastest.

1901535_484336871678354_1711121208_n

Kuidas te kirjeldaksite viie sõnaga oma muusikat inimesele, kes ei ole teie loominguga tuttav? Näiteks kui teie juurde tuleks itaallane ning küsiks kust te tulete ning mida te teete?

Meelik : Ma ütleksin selle kohta elektrooniline indie rokk.

Kõik koos : Ultra ja turbo (naeravad).

Meelik : Me pole kunagi mõelnud kindlale stiilimääratlusele, mis oleks alla viie sõna pikk, seega see on väga keeruline. Lisaks me pole seda ka geograafiliselt Eestiga kuidagi määratlenud.

Pärast pikka diskussiooni teemal, mis võiksid need viis sõna olla, alustades mereäärsetest lugudest ning lõpetades parimate armastuslaulude kogumikuga, tulid kõik koos otsusele, et nende muusikat võiks kõige paremini kirjeldada kui turbo ultra mereäärne elektro indie.

Väga loominguline lähenemine! Aga kust saadakse muusika tegemiseks inspiratsiooni?

Jaan: Ma olen mõelnud näiteks kui me proovi teeme ja üldse kui ma kitarri kätte võtan, olen ma viimasel ajal üritanud iga kord leida selles pildis või muusikas midagi, mida ma pole varem kuulnud ja mille kohta ma ise mõtlen, et oh lahe! See ei tähenda, et seda pole maailmas varem olnud aga kui endal on selline tunne, siis on hea ja veenev seda mängida ja ilmselt see emotsioon läheb edasi. Kui me proovis oleme, me enamasti mängime siin uusi lugusid, siis me oleme lihtsalt neid hakanud tegema ja ilmselt igaühe jaoks on ilmselt tekkinud, et oh see on see!

Andres : Ilmselt ümbritsevast elust, kogemustest ning muusikast, mida me kuulame.

1932293_484999968278711_631400953_n

Kelle muusika teid inspireerib või kes on teie iidoliteks? Viimased aastad on väga head olnud indie muusikamaastiku suhtes, seal on Mumford&Sons, Ewert and The Two Dragons…

Meelik : Mina näiteks kuulan indie bände, aga rokilikumaid. Näiteks Arctic Monkeys. Aga oma inspiratsiooni saan ma hip-hopist ning elektroonilisest muusikast. Muusikatööstus ning selle kättesaadavus on jõudnud sinnani, kus üksikute eeskujude hulk on asendunud mitmekülgsete playlistidega.

Jaan : Meil on nii erinevad mõjutused ning suunad, et ühte kindlat ei oska me välja tuua. Mumfordi ja Ewerti võrdlus oleks võib-olla kehtiv vana materjali puhul läinud üsna täppi aga see uus materjal päris Mumford&Sons ei ole.

Meelik : Kuulajad on meid võrrelnud Coldplay´ga, mille peale mina näiteks ise poleks tulnud. Asi on muutunud elektroonilisemaks ning folk on kadunud…

Aga millest on selline muutus tulnud?

Jaan : Folgi poiss tuli bändi (naerab).

Andres : Ma arvan, et see sõltub ümbritsevast muusikast ka. Lisaks ma arvan, et tekkis bändi üldine tüdimus mingisugusest ühest asjast.

Meelik : Ma olen teinud päris pikalt uusi lugusid, mis ma mõtlesin, et Tenfoldile ei sobi, sest me olime folgi muusikaga määratletud. Eelmisest sügisest kõik need elektroonilise suunitlusega uued lood said Tenfoldiga uue hingamise, sest enam ei tulnud seda, et me peaksime ennast kuidagi piiritlema.

Millega te tegelete oma muusikast vabal ajal? Kas teil jääb üldse muusika tegemise kõrvalt aega?

Meelik : Mina ja Oliver õpime Otsa koolis samal kursusel jazzi.

Andres : Mina õpin helirežiid ja selle kõrvalt tegelen ma oma teise hobiga, filmi ja reklaamiga.

Jaan : Meil neid tuure veel nii palju ei ole, et meil aega ei jääks. Meil oli tegelikult enne Itaalia tuuri väga suur paus, mil me siis tegime proove ja mõtlesime välja uusi lugusid.

Itaalia kohta on öeldud, et teistsuguse muusikaga on siin väga keeruline läbi lüüa. Millised on teie kogemused? Kas teid on hästi vastu võetud?

Andres : See publik, mis meil on nendel kontserditel olnud, mõnel vähem-mõnel rohkem, on publik meid üllatavalt hästi vastu võetnud. Alati on ostetud 5-6 plaati. Isegi kui meil oli vaid kakskümmend inimest kontserdil. Just-kui potentsiaalselt minekut on.

Meelik : Me ei ole veel nii palju Itaalias olnud, et teada selle scene kohta. Me teame, et see on olemas, sest mingid inimesed on meie kontserditele tulnud. Me ei tea kui suur ja lai või kitsas see on.

Tulemustega olete seega rahul?

Kõik koos : Jaa!

Jaan : Kui arvestada, et me oleme suvaline bänd kusagilt Põhjast siis…

Kas on äkki mingi suurem erinevus Eesti ja Itaalia publiku vahel, mida te olete märganud? Võib-olla on nad äkki uudishimulikumad, aktiivsemad, avatumad?

Meelik : Keeruline öelda. Me pole selle kavaga Eestis veel esinenud ja Itaalias oleme me esimest korda. Alles siis kui me läheme tagasi Eestisse ja astume nende samade lugudega publiku ette, saame me näha reaktsiooni. Selles mõttes on see ka meie jaoks väga huvitav kogemus.

1000648_487275718051136_1746639460_n

Te reisisite ringi autoga, mis kindlasti andis teile parema võimaluse kohaliku elu vaadelda ning ka tutvuda kohalikega. Kas te kohtasite mõnda stereotüüpset itaallast? Kedagi, kelle peale te vaatate ning mõtlete, et see on küll itaallane justkui raamatu järgi?

Jaan : Ma täna just jalutasin ringi pargis ning ma polnud varem justkui täheldanud aga täna nägin enda jaoks itaalia stereotüüpi, mis pani mu muhelema. Rattaga sõitis spordiriietes mees, kellel oli handsfree süsteem. Ta sõitis rattaga ning samal ajal vestles ja selle asemel, et mõlema käega kinni hoida, ta lausa pidi ühe käega vehkima. See oli selline „Ah! See oli itaallane!“ See oli lahe.

Te andsite kontserte ka väiksemates linnades. Räägitakse, et sellistes pisemates paikades on inimesed tavaliselt palju avatumad, uudishimulikumad, abivalmimad. Kas teil on seoses sellega ka lugu rääkida?

Jaan : Esimene päev kui me Itaalias olime, olime me Trevisos. Me otsisime oma ööbimispaika ning meie tom-tom näitas, et me oleme kohal kuid me ei suutnud seda sellest hoolimata leida. Küsisime kohalike käest ning üks mees seletas meile, et lähed siit otse ja vasakule ja paremale, ka ei leidnud. Nägime, et seal lähedal on pizzeria ning otsustasime sealt suunda küsida. Nemad ütlesid, et nad pole sellisest kohast kuulnud. Kuna aga meil olid kõhud nii kui nii tühjad, otsustasime seal samas süüa ning küsisime, et kas pizzat saaks. Samal ajal oli keegi mingitel põhjustel toonud autost meie plaadi, kuna need töötajad olid nii abivalmid ja helistasid oma tuttavatele-sõpradele, et ööbimispaiga kohta uurida, neile andnud. Ja see mees oli nii tore, et tegi meile kaheksa pizzat tasuta. Nägi, et me olime natukene hädas ja see oli selline soe ja armas vastuvõtt.

Andres : Väiksemates linnades on inimesed tõesti rahulikumad, muretumad ja tšillimad. Hästi külalislahked ning kui eestlased kipuvad rohkem stressama siis neil on hoopis teistsugune suhtumine, et mis seal ikka juhtuda saab. Minu arvates on see väga õige! Esimese nädala jooksul Itaalias pani küll väga palju enda ellusuhtumise üle mõtlema, et peaks rahulikumalt võtma. Suuremates linnades on muidugi õhkkond kärsitum.

Meelik : Nägime kusagil kedagi, kes oli nii abivalmis ja elurõõmus, et endal oleks olnud häbi olla halva tujuga. Inimesed teevad oma igapäevaseid asju suure teotahtega ja on üksteise vastu nii vahetud ja elurõõmsad, et see on küll väga inspireeriv ja see on ka midagi, mida Eestisse kaasa võtta.

Andres : Juhtnööre küsides panevad inimesed oma poekotid maha ja kõnnivad sinuga kilomeetri maha, et näidata, et siin ongi sinu koht!

Kui keeruline oli inimestega suhelda?

Andres : See oli isegi suhteliselt lihtne. Muidugi inglise keele oskus varieerub aga see pole olnud üldse oluline!

Meelik : Isegi itaallane, kes ei räägi inglise keelt on võimeline väga hästi suhtlema. Kui ta saab aru, et sina ei saa aru siis ta hakkab lihtsalt aeglasemalt rääkima ning rohkem kätega žeste tegema. Seega lõpuks haagid lahti.

1173899_10203435011662229_2129882399_n

Millised on tulevikuplaanid? Kas neisse võib kuuluda ka tagasitulek Itaaliasse ning mitte ainult bändiga vaid ka omapäi? Võib-olla on mõni linn võitnud teie südame?

Andres : Mulle meeldis Treviso!

Meelik : Jah, see oli väga äge linn! Lisaks mulle meeldis Bergamo, kus ma võiksin küll elada.

Andres : Natukene muretsema panegi see, et reisi alguses mõtlesime küll igapäev, et siin mägede keskel hea meelega elaks. Aga me plaanime ka bändiga siia tagasi tulla, võib-olla isegi selle aasta lõpus.

di Klaudi Kuznetsova (Klaudi’s blog)

By continuing to use the site, you agree to the use of cookies. more information

The cookie settings on this website are set to "allow cookies" to give you the best browsing experience possible. If you continue to use this website without changing your cookie settings or you click "Accept" below then you are consenting to this.

Close